Autoriõigus

Autoriõigus

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele (nt raamatud, artiklid, arvutiprogrammid, ettekanded, näidendid, filmidd, illustratsioonidd, skulptuuridd, lavastused, arhitektuurijoonised, tarbekunstiteosed, fotod), kui teos on

  • autori enda iseseisva loomingu tulemus
  • väljendatud objektiivses vormis
  • reprodutseeritav

Autoriõigus ei teki teatud intellektuaalse tegevuse tulemustele, nt teooriad, meetodid, leiutised, rahvaloominguteosed, õigusaktid, kohtulahendid, riigi sümbolid, päevauudised.

 

Autoriõigus tekib automaatselt, kui nimetatud kriteeriumid on täidetud ning teos mingis tunnetatavas vormis väljendatud. See tähendab, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muid formaalsusi. See aga tähendab, et vaidluste korral võib tekkida tõendamisprobleem ning kuna autorsust eeldatakse, lasub tõendamiskoormis vaidlustajal.


Autor on teose loonud füüsiline isik. Teose loomine kahe või enama isiku poolt toob kaasa ühise autorluse, mis võib moodustada jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus ehk seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest (kaasautorsus). Autoriõigus kaitseb autori isiklikke ja varalisi õigusi.

Autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Nende hulka kuulub näiteks õigus teose autorsusele, autorinimele, avalikustamisele, puutumatusele jms. Autori varalised õigused on loovutatavad ja litsentsitavad. Nende hulka kuulub näiteks õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, töötlemisele jms. Autoriõiguse loovutamise korral annab autor oma varalised õigused teisele isikule üle. Litsentsimise korral annab autor vaid loa enda varaliste õiguste realiseerimiseks. Oluline on silmas pidada, et autorileping peab olema kirjalik. Vt autorilepingu näidist siit.

NB: Tööülesannete käigus loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid kui pole kokku lepitud teisiti, lähevad autori varalised õigused teose kasutamiseks üle tööandjale. (Riigikohus on leidnud, et sõltumata autoriõiguse seaduse sõnastusest loovutab töövõtja oma varalised õigused tellijale ka töövõtulepingu puhul. Vaata Riigikohtu lahendit siit.)

 

Intellekutaalomandi territorriaalsuse põhimõttest lähtuvalt tuleb märkida, et Eesti on ühinenud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga, mis tähendab, et siin tekkinud autoriõigus on kaitstud enam kui 160 Berni konventsiooni liikmesriigis. Ent tuleb arvestada, et teiste riikide autoriõigusealane seadusandlus ei pruugi lähtuda täpselt samadest põhimõtetest kui Eestis. Vaata Berni konventsiooni liikmesriikide nimekirja siit.

Intellektuaalse omandi tähtajalisuse põhimõtte taustal on oluline märkida, et autoriõigus kehtib reeglina autori kogu eluaja ja 70 aastat pärast tema surma (tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist). Teose autorsust, autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.

Autoriõiguse tähis on ©, mida kasutatakse tavaliselt järgmisel viisil "tähis ilmumisaasta, autoriõiguse omaniku nimi," nt © 2010, OÜ Autor. Ent oluline on meeles pidada, et autogiõigusega on kaitstud ka vastava tähiseta teosed. Seega peab teadma, et loomingulise tegevuse tulemused on seadusega kaitstavad teosed ning mitteteadmine ei vabanda autori õiguste rikkumist. (Vaata Riigikohtu lahendid, milles on väljendatud sama seisukohta, siit.)

 

Seega kui:

  • teos on autoriõigusega kaitstud (sh autoriõigus pole aegunud või autor pole sellest loobunud)
  • teose kasutamine riivab autoriõiguse omaniku õigusi
  • teose kasutamine ei kuulu vaba kasutamise alla

on reeglina teiste isikute teoste kasutamiseks vaja luba. Vaid juhul kui puudub vastuolu teose tavapärase kasutamisega ning autori seaduslikud huvid pole kahjustatud, võib teost autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata kasutada.

Teose vaba kasutamise juhtudeks on näiteks:

  • kasutamine isiklikel eesmärkidel
  • kasutamine teaduslikel eesmärkidel
  • kasutamine avaliku arhiivi poolt
  • teose avalik esitamine õppeasutuses vahetus õppeprotsessis

Sageli põimuvad ühte vormi mitme autori õigused. Näiteks salvestatud laulu puhul kaitseb autoriõigus helilooja ning sõnade kirjutaja õigusi ning autoriõigusega kaasnevad õigused laulu esitajate ja lindistajate õigusi. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta loe lähemalt siit.