Kaubamärk

Kaubmärk

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

Kaubamärk võib olla:

  • sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm)
  • kujutismärk (logod)
  • kombineeritud märgid (tekstiga logo)
  • ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju)
  • värvimärgid
  • helimärgid
  • liikuvmärgid (liikuvatest kujunditest koosnevad märgid)
  • lõhnamärgid (konkreetset kaupa või teenust eristav lõhn või lõhnabukett)

Kaubamärk võib olla ettevõtte kõige väärtuslikum vara. Näiteks Coca-Cola ja IBM-i kaubamärkide väärtused ületavad hinnanguliselt 50 miljardit dollarit.

 

Kaubamärgiomanikul on õigus keelata näiteks:
  • kaubamärgiga identsete tähiste kasutamine
  • kaubamärgiga tähistatud kaupade müügiks pakkumine ja turustamine (v.a kui kaubamärgiga tähistatud kaup on Eestis või Euroopa Majanduspiirkonnas juba käibesse lastud)
  • kaubamärgiga tähistatud teenuse pakkumine ja osutamine
  • kaubamärgi kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele

Kaubamärgi registreerimine võib tagada ka seadusliku abi kaubamärgi kuritarvitamise vastu ka Internetis. Riigikohus on leidnud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Seega on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla intellektuaalse omandi objektiks (vaata Riigikohtu lahendit siit).

Kaitstud on kaubmärk, mis on üldtuntud või registreeritud.

Üldtuntud kaubamärgi kaitseks on tarvis, et seda tunnistataks. Kaubamärgi registreerimise menetlusega seoses tunnistab kaubamärgi üldtuntust patendiamet. Õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega seoses võib kaubamärgiomaniku nõudel kaubamärgi üldtuntust tunnistada kohus.

Üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muuhulgas kaubamärgi:

  • tuntuse astet kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste tarbijate ja kauplejate seas
  • kasutamise kestust ja ulatust
  • registreerimist, kaustamist ja üldtuntust teistes riikides
  • hinnangulist väärtust

Nagu ilmneb, on kaubamärgi üldtuntusele lootmine riskantne ning oluliselt kindlam on kaubamärk patendiametis registreerida. Registreerimata kaubamärgi puhul ei pruugi olla võimalik selle kasutamist teiste poolt vältida. Oluline on meeles pidada, et ettevõtte firmanime registreerimine äriregistris ei taga sellele tingimata kaitset kaubamärgina.

Patendiamet ei registreeri kaubamärke, mis muuhulgas:

  • on graafiliselt kujutamatud
  • on eristusvõimetud ning kirjeldavad (kui kaubamärk on pikaajalise kasutamise tulemusena omandanud piisava eristusvõime ning tarbija seostab seda konkreetse tootjaga, võib ka kohanimest ning kauba liiginimetusest koosnev kaubamärk omandada eristusvõime; nt Tallinna peenleib)
  • on muutunud keelekasutuses tavapäraseks
  • eksitavad tarvbijat kauba või teenuse omaduste suhtes
  • on varem registreeritud või sarnased varem registreeritud kaubamärgiga (Eestis registreeritud või Madridi protokolli alusel siin kehtivaid kaubamärke saad otsida siit. Euroopa Ühenduse kaubamärke, mis ka Eestis kehtivad, saad otsida siit. WIPO-s registreeritud kaubamärke saad otsida siit.)
  • on eksitavalt sarnased teises riigis kasutusel olevate kaubamärkidega

Kaubamärgi registreerimiseks tuleb esitada avaldus patendiametile. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine ühe klassi kohta maksab 2200 krooni ja registreeringu tegemine 700 krooni. Kui ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu ei esine, saab kaubamärkide registrisse kantud isik ainuõiguse kaubamärgile. Kaubamärgi registreering kehtib 10 aastat ning seda võib pikendada piiramatu arv kordi kümne aasta kaupa. Õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamine maksab 3000 krooni.

 

NB: Patendiametis registreeritud kaubamärgi õiguskaitse kehtib vaid Eestis! Seega on soovitatav eksporditava kauba või teenuse kaubamärk registreerida ka sihtriikides. Kaubamärgi registreerimiseks välisriigis tuleb esitada avaldus:

  • sihtriigi patendiametisse (kaitse kehtib konkreetses riigis)
  • taotleda kohaliku patendiameti või Euroopa Liidu vastava ameti (OHIM) kaudu õiguskaitset kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides 
  • Eesti patendiametisse, mis edastab avalduse WIPO-sse (kaitse kehtib valitud Madridi kokkuleppe protokolli liikmesriikides; Madridi kokkuleppe protokolli osalisriikide nimekirja saad vaadata siit; NB: rahvusvahelise taotluse tegemiseks peab kaubamärk olema eelnevalt kodumaal registreeritud või registreerimise taotlus esitatud)

Vahel kasutatakse kaubamärgi tähistamiseks ™ või ® tähist. Esimene on peamiselt USA-s käibel olev  hoiatustähis, mis näitab, et ettevõte kasutab tähist kaubamärgina. Teine tähis näitab, et kasutatav kaubamärk on ka ametlikult registreeritud. Oluline on meeles pidada, et sümboli kasutamine ei ole kohustuslik ning kaubamärgi kaitse kehtib ka siis, kui see ühelgi viisil tähistatud ei ole.


Nagu intellektuaalomandi puhul ikka, peab ka kaubamärgi õiguste kaitsmise eest seisma omanik ise. Kaubamärgi õiguste rikkumise korral võib esmalt piirduda hoiatuskirjaga. Kui see ei aita, tasub ühendust võtta pädeva juristiga ning vajadusel otsida abi kohtust.